Sisseastumine
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis õpetame eesti keelt, sugulaskeeli, üldkeeleteadust ja arvutilingvistikat ning teeme nendel aladel teadustööd. Õppida saab nii bakalaureuse- ja magistriõppes kui ka PhD tasemel. Samuti valmistame ette tulevasi eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajaid.
Kusagil mujal maailmas ei ole võimalik eesti keelega seotud erialasid õppida nii põhjalikult kui Tartu Ülikoolis. Instituudil on koostöölepingud paljude välismaa ülikoolidega. Meie üliõpilased käivad õppimas Soome, Ungari jt välisülikoolides, väliskülalislektorid aga omakorda õpetavad meie instituudis.
Kandideerimine 2024/2025 õppeaastaks:
- Bakalaureuseõppesse 16. juunist 1. juulini 2025.
- NB! SAIS-is kandideerimiseks peab sul olema Eesti ID-kaardi või mobiil-ID abil sisselogimise võimalus.
- Välismaalased (need, kellel ei ole võimalik avaldust esitada SAIS-i keskkonnas) saavad kandideerida 1. maist 1. juunini . Loe ka infot välismaal kooli lõpetanutele.
- Magistriõppesse 1. veebruarist 1. juulini 2025.
- Ingliskeelsele magistriõppekavale 2. jaanuarist 15. märtsini 2025.
- Doktoriõppesse 1.-15. maini ja 1.-15. juunini 2025.
Bakalaureuseõpe
Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Õppekava annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis juurutab keeleteadlikkust ja teritab keeletaju, annab üldteadmised eesti ja lähemate sugulaskeelte uurimisest ja analüüsimisest, samuti esmased praktilised oskused keeletoimetamisest ja muust keeletööst. See on eesti keelega tihedalt seotud mitmekeelne õppekava, kuid ühtlasi eesti keele õpetajate kasvulava. Kõrvalerialana saad õppida digihumanitaariat.
Õpingute käigus spetsialiseerud ühele seitsmest erialast:
Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel.
Eesti keel võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud mitte-eestlastele, aga ka eesti üliõpilastele, keda köidavad mitmekeelse ühiskonna ning eesti keele kui võõrkeele teemad. Süvendatult õpitakse eesti keelega seotud aineid, täiendatakse teadmisi Eesti maast, ajaloost ja kultuurist ning õpitakse nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad värskust näiteks tandemõppe- ja draamakursused, samuti väljasõidud ja osakonna ühised ettevõtmised.
Arvutilingvistika on hea kompromiss huvist nii keelte kui ka arvutite vastu. Väljaõppinud arvutilingvistid loovad eesti keele jaoks seni puuduvaid rakendusi, näiteks masintõlkeprogramme ning eestikeelse kõne abil suhtlevaid seadmeid ja süsteeme.
Üldkeeleteadus ja keelekasutus on teoreetilise kallakuga eriala, mille põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib esmajoones neile, kes soovivad hiljem teha keeleteaduslikku uurimistööd, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast.
Soome-ugri keelte suunal õpitakse tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab siin õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes riikides.
Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe tagab põhiteadmised soome keelest ja kirjandusest ning maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk soome keele praktilisel oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui ka praktikas. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel mitmesuguseid võimalusi (ülikoolid, kursused, praktika) töötada ja õppida edasi Soomes.
Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka sellest maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üks osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes sealses ülikoolis. Teiste seas töötab meil ungari keelt emakeelena kõnelev lektor, kes õpetab nii ungari keelt kui ka kultuuri.
Õpingute lõpus tuleb kirjutada lõputöö. Tutvu kaitstud bakalaureusetöödega digitaalarhiivis ADA ja saa inspiratsiooni oma lõputöö teema valimiseks.
Lisateave: Andrea Nagy, õppekorralduse spetsialist, andrea.nagy@ut.ee, +372 737 5423
Magistriõpe
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut pakub kaht eestikeelset ja üht ingliskeelset magistriõppekava. Kõik õppekavad lõppevad magistritöö kaitsmisega. Tutvu kaitstud magistritöödega digitaalarhiivis ADA ja saa inspiratsiooni oma lõputöö teema valimiseks.
Keeleteadus
Keeleteaduse ehk lingvistika magistriõppes süvendad oma keeleteaduse teadmisi-oskusi ja omandad uusi, lahendad erialaseid probleeme, uurid keelt endale huvipakkuval suunal ning arendad oma akadeemilist väljendusoskust. Õppe- ja uurimistöö tugev seos võimaldab panna sul oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kohe proovile. Pärast magistrikraadi omandamist saad keeleandmetega töötamise oskusi rakendada nii teaduses kui ka tööturul.
Lisateave: Andrea Nagy, õppekorralduse spetsialist, andrea.nagy@ut.ee, +372 737 5423
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Tule avasta meie mitmekesises magistriõppes, kuidas õpetada eesti keelt ja kirjandust huvitavalt, tänapäevaselt ja tõhusalt. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava pakub põhjalikke eesti keele ja kirjanduse teadmisi ning õpetajatööks vajalikke oskusi ja pädevusi, et aidata sul kujuneda inspireerivaks õpetajaks. Sul on valida, kas õpid eesti keele ja kirjanduse õpetajaks või eesti keele võõrkeelena õpetajaks. Kui soovid, omandad ka lisaeriala, mille seas on näiteks soome keele õpetaja, eesti keele võõrkeelena õpetaja, lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja, usundiõpetuse õpetaja, filosoofiaõpetaja ning ladina keele õpetaja eriala. Kujunda koos meiega Eesti tulevikuharidust!
Lisateave: Ülle Niin, õppekorralduse spetsialist, ylle.niin@ut.ee, +372 737 5227
Estonian and Finno-Ugric Languages
Eesti ja soome-ugri keelte ingliskeelne magistrantuur tähendab süvendatud keeleõpet, mille käigus spetsialiseerud sa eesti keelele või soome-ugri keeltele. Kahte suunda ühendavad keeleteaduse moodulid, et käsitleda nii sünkroonilise keeleteaduse kui ka keeleajaloo uurimise teoreetilisi ja metodoloogilisi tahke. Eesti, ungari, soome ja komi keelt õpetavad emakeelsed lektorid. Tähtsal kohal on ka digioskuste arendamine: koostöös digihumanitaaria ja infoühiskonna keskusega saad läbida nii arvutilingvistika kui ka programmeerimise mooduli.
Lisateave: Andrea Nagy, õppekorralduse spetsialist, andrea.nagy@ut.ee, +372 737 5423
Doktoriõpe
Humanitaarteadused
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on kõige mitmekülgsem ja rahvusvaheliselt tunnustatum humanitaarteaduste uurimiskeskus Eestis. Uurimisteemad ulatuvad zoosemiootikast arheoloogilise keemiani. Mitmekülgsust toetab doktorantide vastuvõtmise tava – kõikidele erialadele saab doktorantuuri kandideerida enda uurimisteemaga.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppekaval „Humanitaarteadused“ saab õppida kahel eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erialal: „Keeleteadus“ ja „Fennougristika“. Eriala on seotud doktoritöö spetsiifikaga ja otsustatakse sisseastumisel. Doktoriõppe nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Lõpetamisel omandatav kraad: filosoofiadoktor.
Tutvu kaitstud doktoritöödega digitaalarhiivis ADA.
Lisateave: Ann Veismann, eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppe programmijuht, ann.veismann@ut.ee